Indrek Neivelt, Arengufondi nõukogu esimees, vastas Kortslehe küsimustele. Arengufondi plaanide järgi luuakse nendes ettevõtete kuhu investeeritakse 2000 uut töökohta. Lisaks selle loodetakse saavutada mitmeid "pehmeid" eesmärke nagu näiteks see et Arengufond innustab ettevõtjaid.

Kas Arengufondi on vaja? Kui rahva poolt valitud Riigikogu on sellise otsuse teinud, siis ei ole põhjust kahelda. Ega tohigi kahelda. Riik nagu ettevõttedki peavad arendustööd tegema ja tulevikku vaatama.

Millised eesmärgid peaks arengufond täitma aastaks 2013? Selleks aastaks peab Arengufond olema suutnud ennast tulevikust rääkijana maksma panna ja paljud ettevõtjad peaksid ütlema, et nad said just Arengufondilt innustust tegeleda uute ettevõtmistega.

Lisaks peab selleks ajaks olema investeeritud vähemalt 60 projekti, kus töötab otseselt või kaudselt vähemalt 2000 inimest ning millest 10 on väga tublid ettevõtted.

Lisaks peab olema tekkinud uus plejaad inimesi, kes teavad, mis tähendab nn. venture capitali investeerimine.

Kas innovatsioonitoetustele peaks seadma prioriteetsed suunad? Mis need oleks - (meditsiin, IT, energeetika vms)? Arengufond investeerib osaluse vastu ettevõtte omakapitali. Siin on oluline vahe, sest toetus on tagastamatu abi, mille läbi raha andjal omanikusuhet ei teki. Eestis annab innovatsioonitoetusi EAS, mitte Arengufond.

Rääkides toetustest, arvan, et prioriteete valdkonniti pole mõtet panna, sest keegi meist ei ole nii tark. Mida aga kindlasti peab tegema, see on tõstma ühekordsete toetuste miinimumsummasid. Tuleb aru saada, et paari miljoni toetuse saajal on raha ainult selleks, et kirjutada järgmiseks aastaks uus toetuse taotlus. Samuti tuleb liikuda suur samm fundamentaalteaduse finantseerimiselt rakenduse poolele. Turg peab olema kui mitte käega katsuda, siis näha juba kindlasti.