Kortsleht küsis õiglase kaubanduse projektijuhilt Riina Kuusikult, kuidas vastata vihastele kriitikutele, kes peavad Fairtrade’i süsteemi küüniliseks pettuseks?

“Tänavu kümnendat aastat toimiv sertifitseerimissüsteem, müügistatistika erinevate märgitoodete ja turgude kohta, tootjamaade ühistute kirjeldused ja õiglase kaubanduse mõju arengumaade kogukondadele on hõlpsasti kättesaadav netist, eelmisest aastast ka osaliselt eestikeelsena www.fairtrade.ee. Kel soovi veidi regulaarsemalt temaatilisi uudiseid saada, palun lahkesti liituma FT meililistiga.
Minu eesmärgiks ei ole veenda neid, kes järjekindlalt ja kitsarinnaliselt küünitsevad kõige ja kõigi suhtes, millesse nad pole viitsinud süveneda ega plaani seda kunagi tehagi. Eeldan, et Kortslehe lugeja on Delfi keskmisest kommentaatorist siiski teistsuguse profiiliga, sestap siinkohal mõned lugemissoovitused:

1. Saadan Kortslehe lugejale hr. Erkki Toivaneni pöördumise, mis tehtud eelmise aasta novembris toimunud õiglase kaubanduse seminaril Tallinnas. Eesti päritolu vanahärra Toivanen (kes teatavasti ka paar raamatut eesti keeles üllitanud) on aktiivset pensionipõlve pidav BBC ajakirjanik ja Soome õiglase kaubanduse heatahtesaadik (peale tema veel selles auväärses rollis mh Soome presidendi abikaasa Pentti Arajärvi). Oma loengus vastab ta mitmele kriitikale, mida õiglase kaubanduse suunal tehtud.

2. Samuti soovitan poliitiliselt meelestatud või valijahääli küttivatel rohelistel silmaringi laiendamiseks lugeda Miles Litvinoffi ja John Madeley raamatut "50 Reasons to Buy Fair Trade" (Pluto, 2007) ja värskelt ilmunud Harriet Lamb'i "Fighting the Banana Wars and Other Fairtrade Battles" (2008). Sotsiaalse ettevõtluse teemadel saab end hästi kurssi viia eelmise aasta kevadel Eestitki külastanud Oxfordi ülikooli õppejõu Alex Nichollsi raamatu abil "Fair Trade: Market-Driven Ethical Consumption" (Sage, 2005).

Onu Volgi Värsiaabitsa M-tähe luuletusega lõpetades:
"Maailm meie ümber muutub,
kui me teda puutume,
ja me ise muutume,
kui see maailm meisse puutub"

Väljavõtteid Erkki Toivaneni 15. novembril Tallinnas peetud loengust:

“Ainuüksi eelmisel aastal loodi üle saja Fairtrade linna Suurbritannias. Nüüdseks tegutseb riigis 60 Fairtrade ülikooli, 4000 Fairtrade kirikut ja 35 Fairtrade sünagoogi.Wales'i ja Šotimaa valitsused on teatanud soovist saada esimesteks õiglase kaubanduse rahvasteks Euroopas. Kas ka Inglismaa? Kahjuks puudub Inglismaal valitsus, kes saaks teha samasuguse otsuse."

"Maailmas kasvas õiglane kaubandus 2006. aastal eelneva aastaga võrreldes 42% ja tarbijad kulutasid Fairtrade märgitoodete ostmiseks 1,5 miljardit eurot. Sellest sai otsest kasu üle 7 miljoni inimese: talunikud, töölised ja nende perekonnad 58 arenguriigis. 2005. aastal oli kasv 37% ja müügikäive veidi üle miljardi dollari."

"Olen teadlik, et need numbrid ei tähenda palju võrrelduna rahvusvahelise kaubavahetuse käibega või sadade miljonite inimestega, kelle elatis on pidevalt ohus eksisteeriva rikaste tööstusriikide ja vaeste arenguriikide vahelise kaubandussüsteemi tõttu. Õiglase kaubanduse füüsiline mõju on veel marginaalne. Ebaõiglase kaubanduse tõttu kannatavad liialt paljud tootjad üle maailma – nähes vaeva, et katta tootmiskulud, rääkimata mingistki elatustaseme tõusust või haridusest oma lastele.
Kuid õiglase kaubanduse tõeline mõju ei avaldu statistikas. Tean, et ajakirjanikud kasutavad numbreid nagu joodikud lambiposte – rohkem toeks kui valgustuseks. Õiglasest kaubandusest on saanud ülemaailmne sotsiaalne liikumine. Seda peaks ka nii vaatama. See on tulnud, et jääda. Tarbijad, kes eelistavad Fairtrade tooteid, kannavad tugevat eetilist sõnumit jaekaubandusele ja valitsustele. Kaks kolmandikku Briti poeskäijaid tunnevad Fairtrade märki, kellest selge enamus eelistab eetilist kaubandust tavalisele. Näiteid ettevõtetest, kes hindavad ümber oma äripraktika või kes juba on radikaalselt muutnud oma hankeallikaid, on palju. Neil on tasuv müüa Fairtrade tooteid, sest nõudluse kasv ületab tihti pakkumise.”

“Seitse aastat tagasi külastasin ma Kariibi mere St Lucia saart. Minu võõrustaja rääkis mulle, et saare elanikud valmistuvad päris viimase ekspordiks mineva banaanisaagi koristuseks. Järsud mäejalamid kattuvad taas metsaga, et toota puitu, sest saare banaanikasvatajad ei suuda konkureerida dollaribanaanidega Lõuna- ja Kesk-Ameerika banaaniistandustest pärast seda, kui EU kaotas toetused ja Suurbritannia valitsus vahetas oma endise koloonia maailmaturu vastu.
Naasedes sel aastal uuesti St Luciale, olid asjad taas korras – või tegelikult hoopis paremad kui ennist. Miks? Sest Suurbritannia suurim jaekett Sainsbury's oli otsustanud müüa vaid Fairtrade banaane – üle 100 miljoni ehk 75% St Lucia toodangust. Nagu ütles saare valitsusjuht, ei päästnud St Lucia banaanifarmereid mitte sõbralikud valitsused või rahvusvahelised organisatsioonid, vaid supermarket. Muidugi oleks ta pidanud tänama ka Suurbritannia valgustunud tarbijaid, kes nõuavad Fairtrade banaane. Tulemuseks on St. Lucia farmerite võimalus arendada oma kogukonda ehitades uusi koole ja parandades teedevõrku. Järgmise aasta veebruaris saan ma näha, kuidas neil läheb."

"Teatavasti on õiglase kaubanduse globaalne mõju veel marginaalne. Kuid näiteid jagub tõestamaks selle ülivõimast kasvupotentsiaali. Veel üks Briti ettevõte Marks & Spencer on aastaid müünud vaid Fairtrade teed ja kohvi, kuid nüüd müüb ka Fairtrade puuvillast valmistatud tooteid. Aasta tagasi ostis firma 100 tonni Fairtrade puuvilla, uuel aastal aga juba 6000 tonni.”

“Õiglane kaubandus ja mahetoit, õiglane kaubandus ja loodussõbralikud tooted, õiglane kaubandus ja kliimamuutused – õiglane kaubandus seostub paljude globaalsete nõudmistega lihtsama, keskkonnasõbralikuma, puhtama ja tervema eluviisi järgi. Kõik siiski ei nõustu. Leidub majandusteadlasi, kes kritiseerivad õiglast kaubandust kui heade kavatsustega loodud skeemi, mis varem või hiljem on mõeldud hukule nagu kõik turuprotsesside sekkuvad poliitikad. Õiglane kaubandus kallutab vabakaubandust luues suvaliselt valitud toodetele kunstlikult subsideeritud hinnad. Kriitikud väidavad, et tulemuseks on ületootmine ja liigne pakkumine. Fikseeritud õiglase kaubanduse baashind väidatekse olevat ebaefektiivne, mis lõpptulemusena töötab progressi ja arengu vastu.
Ütlen kohe otse välja, et inimesed, kes töötavad õiglase kaubanduse nimel, usuvad õiglase kaubanduse mõjusse. Õiglase kaubanduse hinnad ei kalluta turgu. Turg ise on kallutatud senini, kui tootjatel ei ole sõnaõigust ja jõudu tegutseda avatud mänguväljakul võrdväärsete partneritena. Õiglase kaubanduse peamine idee on avatud turg, kus tarbijad ja tootjad saaksid võrdväärsetena suhelda. Samuti eeldame, et eetilised väärtused on turusuhetes olulised ning neid peab arvestama tähtsate turusignaalidena lisaks kuludele ja hindadele. Õiglane kaubandus on innovatiivne viis muuta vabaturg vabamaks andes tarbijale võimaluse osta oma väärtushinnangute järgi ja tootjale võimaluse valida, kus ja kellele oma tooraine müüa.”

“Mida lähem on suhe tootja ja tarbija vahel, seda otsesem on pakkumise ja nõudluse vaheline seos ning vähem põhjuseid karta ületootmist. Õiglane kaubandus võimaldab turul paremini reageerida nõudlusele ning – nagu te ehk teate – julgustavad õiglase kaubanduse organisatsioonid tootjaid mitmekesistama oma toodangut. Kui kohvitootjal on kasumlik kasvatada kohvi asemel hoopis pähkleid või apelsine.”

“Mõned kriitikud on tõstnud esile, et õiglane kaubandus eelistab väiketalunikke ja nende ühistuid ning ei hooli miljonitest, kes töötavad suurtes istandustes. See on tõsi. Kuid nagu ma ennist rõhutasin, on õiglase kaubanduse peamine eesmärk tegeleda nende probleemidega, mis mõjutavad eelkõige väiketalunikke ja mitte suuri põllumajandusettevõtteid, kel on juurdepääs informatsioonile, krediidile ja maailmaturgudele.“

“Osa õiglase kaubanduse vastu suunatud kriitikat on õigustatud. Vigu on tehtud, kuid need on parandatud või lahendatud. Peaksime teadvustama, kui erinevates kultuurides ja rasketes tingimustes töötavad õiglase kaubanduse organisatsioonid. Sõltumatud auditeerimisasutused kontrollivad Fairtrade standarditele vastavat tootmist ja kauplemist. Süsteem on avatud, selle tehingud läbipaistavad.”

“Kas õiglasel kaubandusel on tulevikus tõeliselt globaalne mõju? Ma julgen loota, et õiglane kaubandus loob arusaamise globaalsest vastastikusest sõltuvusest ja võimaldab globaalse solidaarsuse abil lahendada globaalseid probleeme. Vastasel korral ei suuda me tulevastele põlvedele kindlustada normaalset tulevikku. Me ei saa endale lubada suuremat ebavõrdsust ja ebaõiglust. Ajalugu on meile õpetanud, et need loovad parima pinnase konfliktideks.”