Kuidas arengus Iirimaale ja Itaaliale järele jõuda?

Eelmise aasta 13. detsembril võtsid liikmesriikide peaministrid vastu Reformileppe, mille kohaselt peaks senisega võrreldes suurenema rahvusparlamentide osatähtsus üleliiduliste küsimuste lahendamisel.

Seaduseelnõudest teavitatakse nüüd rahvusparlamente 8 nädalat ette(varasema 6 asemel). Kui eelnõu teema tundub olevat pigem riiklikku kui üleliidulist reguleerimist vajav, saavad parlamendid ka sellekohase sõnumi välja saata. Samuti on võimalik rahvusriikide parlamentidel
taolisi küsimusi omavahel arutada ning esitada Komisjonile ning Europarlamendile oma seisukohad üheskoos.

Kui siiani arutati Euroopa dokumente peamiselt riigikogu
Euroopa Liidu Asjade Komisjonis (ELAKis) ja Eesti seisukohti esitasid Brüsselis ministrid, siis nüüd on plaanis uue töövormina Euroopa Parlamendi komisjonidega kohtuma kutsuda ka rahvusriikide vastavaid teemakomisjone, mis peaks suurendama isikutevahelisi
kontakte ning mitteformaalseid arutelusid.

Roheliste fraktsioonist on sellistel kohtumistel käinud
juba Maret Merisaar (kultuurikomisjonide kohtumine) ja Toomas Trapido (rahanduskomisjonide kohtumine).
Rahvusparlamentide kultuurikomisjonide kohtumisel tehti kokkuvõtteid Portugali eesistumisajal saavutatust ning Sloveenia ees seisvatest ülesannetest.

Kohtumisele kutsuti igast riigist neli saadikut ning kuni kaks komisjoni nõunikku. Kohal viibisid ka EP kultuuri- ja hariduskomisjoni 38 täisliiget ja 34 asendusliiget.Sõnavõttude ajal olid kõige aktiivsemad just need riigid, kellele on seni tehtud ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks ning kes alles soovivad liitu astuda.Vanad olijad hoidsid madalamat profiili ja olid
üldse esindatud väga väikeste delegatsioonidega.

Kultuuripoliitikas on esiplaanil Euroopa ühiste kultuuriväärtuse defineerimine. Euroopa
kultuuristrateegia ja kultuuri tegevuskava aastateks 2007–2013 võtmesõnad on kultuuritööstus, kultuuriturism,
kunstnike ja teoste suuremad liikumisvõimalused.
Pikemat aega käib vaidlus, kas kultuurilist mitmekesisust
kaitsva UNESCO konventsiooni ratifitseerimine Euroopa Liidu poolt oli õige või vale samm.

Eriti huvitavaks läks diskussioon siis, kui portugallasest EP saadik Vasco Graco Moura väitis, et on mindud liiale igasuguste väikesaarte kultuuritraditsioonide kaitse alla võtmisega, samas kui noored ei austa enam Beethovenit ja väärtkultuuri asemel pakutakse graffitit ning küsitava tasemega performance’eid.

Hariduspoliitikas on prioriteetideks õppurite ja õppejõudude suurem mobiilsus, mitmekeelsuse edendamine, aga samuti on hakatud aru saama, et pole õige panna põhirõhku ainult kõrgkoolide toetamisele, kuna vaja on ka head alusharidust.

Tõsteti esile Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Ungari ja Portugali edusamme, kus on otsustatud EL struktuurifonde
kasutada eelkõige inimressursi edendamiseks. On iga riigi oma teha, kuipalju EL toetusrahadest hariduse ja kultuuri edendamisele suunatakse ja EL siin omapoolset survet ei saa avaldada (nagu ta seda teha saab põllumajanduse ja keskkonnarahade puhul).

Eestis on teaduse ja arengu rahastamise olulisusest seni rääkinud ainult kitsamad akadeemilised ringkonnad, struktuurifondid on põhiliselt läinud pigem “asfalti kui ajudesse”. Alles tänavusel Arengufoorumi avaüritusel öeldi avalikult välja, et on viimane aeg siinkohal arusaamisi muuta ning hakata tõsiselt tegelema personali koolitamise ning innovatiivsete ettevõtete toetamisega.
Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni aadress : http://www.europarl.europa.eu/activities/ committees/homeCom.do?language=ET&body=CULT

Maret Merisaar, Riigikogu kultuurikomisjoni liige