Venemaa Greenpeace avaldas hiljuti huvitavaid materjale kliimapoliitikast Euroopa suurimas riigis.

Venemaal elab 142 miljonit inimest, mis tähendab rahvaarvult maailmas 8. kohta. Samal ajal oma 2,1 miljardi tonni CO2 väljalaskega aastas on riik maailmas USA ja Hiina järel kolmandal kohal. Süsinikdioksiini väljalase suureneb igal aastal umbkaudu 2% võrra. Majanduslik kahju, mis tuleneb inimese poolt põhjustatud kliimamuudatustest, ulatub aga 6-8 %-ni majanduse koguproduktist (peaaegu 50 miljardit dollarit).

Venemaa ametlik keskkonnapoliitika on Greenpeace'i hinnangul järgmine:
- puudub reaalselt töötav seadusandlus taastuvenergia osas.
- pole võetud ühtegi poliitilist kohustust taastuvenergeetikat arendada.
- puudub soov energiat säästa ning CO2 väljalaskeid vähendada.
- puudub riiklik organ, mille konkreetseteks ülesanneteks oleksid energiatööstuse järelvalve ja energiasäästu edendamine.
- Venemaa ametlik poliitika oli väärata Bali rahvusvaheline kokkulepe CO2 saaste vähendamiseks.

Greenpeace'i hinnangul võib Venemaal ennustada energiakasutuse järsku tõusu. Seejuures tasub märkida, et Venemaa energiakasutus on 2-3 korda ebaefektiivsem näiteks Saksamaal. CO2 väljalasked aga oleksid praeguste ennustuste kohaselt aastal 2020 87% 1990. aasta määradest. Bali kokkulepe näeb ette väljalasete vähendamist 65-70 protsendini 1990. aasta seisuga võrreldes.
BBC uuringu kohaselt 55% Venemaa elanikest on kuulnud väga vähe kliimamuutustest ning 9% üldse mitte.

Sellest kõigest hoolimata on Konstantin Pulikovski, Venemaa keskkonna-, tööstuse- ja tuumajärelvalve ameti (Rostekhnadzor) juht, avaldanud arvamust: "Me ei näe mingeid ohte lähema 100 aasta jooksul".
Venemaa president Vladimir Putin on aga poolnaljatamisi teatanud, et Venemaa kliima võikski mõne kraadi võrra soojeneda. Siis ei peaks enam karusnahast kasukate ega muude soojade riiete peale raha kulutama.

Kortsleht tänab Valdur Lahtveed võimaluse eest Vene Greenpeace'i materjale refereerida.