OtsiLogi sisse |
Veel kord prügisorteerimisest mõtlevale inimeseleTänases tarbimisele orienteeritud ühiskonnas koormab pidevalt kasvav olmejäätmete hulk nii meie elukeskkonda kui ka rahakotti.Tallinnas tekib kodumajapidamistes ühe elaniku kohta ca 300 kg olmejäätmeid aastas. Oleme harjunud, et olmeprügi ladustatakse prügimägedele, kuid et need kunagi täituvad, siis otsitakse uusi ladustamiskohti, mis alati leiavad kellegi vastuseisu. Looduses lagunevad jäätmed kaua: Jäätmeprobleemide lahendamise 3 võtmesõna on: - jäätmetekke vähendamine, Kas teate, et käibelolevatest pakenditest on riiklikult eesmärgiks võetud 60 % ulatuses taaskasutamiseks kokku koguda, sellest: klaasi - ümbersulatamiseks klaasiahjudes. Ühest konteineritäiest klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada 200 uut pudelit-purki; plastikut - graanulite valmistamiseks, millest omakorda toodetakse ehitusmaterjali või kütteõli; paksemaid plastpudeleid ja -topse taarakastide, uute prügikonteinerite valmistamiseks; paberit - ajalehe- ja olmepaberi või ehitusmaterjalide tootmiseks, või põletamiseks soojuse tootmiseks. Üks tonn vanapaberit säästab 16 puud; joogikartongi - uute toodete (märmikukaaned, hiirematid,jms) valmistamiseks, ka soojuse tootmiseks; terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75%; alumiiniumi - uute purkide, torude, mootoriosade tootmiseks. Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine, orgaanilisi jäätmeid - komposteerimiseks väärtusliku mulla saamiseks; rehve - õli tootmiseks, alusmaterjalide tootmiseks maaaluste rajatiste alusmaterjaliks, kasvõi uute prügihoidlate rajamisel; ehk veel millekski - teadlased otsivad üha uusi võimalusi. Pakendite ja pakendijäätmete kogumisega tegelevad pakendi taaskasutusorganisatsioonid. Eestis on neid praegu kolm: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja Eesti Pandipakend OÜ. Ohtlikke jäätmeid võtab tasuta vastu As Kesto 15 statsionaarses kogumispunktis ja 5 tanklas. Need on: Arstirohtusid võtavad tagasi ka apteegid. Patareide kogumiseks Tallinnas on veel lisaks 153 kogumiskasti tänavavalgustuspostide küljes, näiteks üks otse Vabaduse väljakul. Majapidamisseadmeid, vanu kodumasinaid, ka arvuteid, telefone, raadioid, valve- ja seireseadmeid, peavad vastu võtma samu seadmeid müüvad kauplused. Ka Kolatakso (tel 5623 6002) viib romutehnika tasu eest kodust ära. Kogumisega tegeleb MTÜ EES-Ringlus (tel 630 7300) ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu (tel 5623 7351). Vastuvõtupunktid on avatud kindlatel kellaaegadel ja asuvad igas Tallinna linnajaos: Suuremõõtmeliste esemete (mööbli) äravedu korraldab ja teavitab sellest korteriühistu või hooldusfirma. Autorehve: korraga võetakse tasuta vastu kuni 8 rehvi. Vanametalli kogub AS Kuusakoski, Betooni 12 (tel 625 8666) E-R 8-17, L 8-15 Ehitus- ja lammutusjäätmeid võtab vastu: Kes otsib, see leiab. Kes meist kujutaks end töötamas prügisorteerimisjaamas konveieril sorteerijana? Ka see on vajalik töö ja seal vajatakse tööjõudu. Nende töö hõlbustamiseks olgem korralikud sorteerijad! Mall Sume, EER liige |
ReklaamEpp Petrone: Roheliseks kasvamine Kadri Kõusaar: "Epp oskab ka olla eneseirooniline ja esitada endale vastuargumente (süvateadust siit küll otsida ei tasuks, ent Epp annab linke lehekülgedest, kust juba tasub ise edasi uurida). Kiitust väärib Epu tarmukus elada oma südame ja põhimõtete järgi ..." 10 viimast kommentaari
|
Postita uus kommentaar